Sooru raamatukogu

1925. aastal teatas vallavalitsus Haridusministeeriumile, et vallal puudub raamatukogu ja palus toetust selle asutamiseks. Vastulause esitas Sooru Laulu- ja Mängu Seltsi esimees Herman Talvik, teatades, et neil on raamatukogu juba ammu olemas ning kogu vallarahva kasutada. 1926. aastal asutati siiski Sooru vallas raamatukogu, mille juhatajaks sai Eduard Uibo, hiljem olid juhatajateks kooliõpetajad. Raamatukogu asus Sooru Algkooli hoones. 1938. aastal oli juhatajaks Johannes Lillmaa, kes ei omanud raamatukoguhoidja kutset.

1938. aasta detsembris toimusid koolimajas mitmed raamatunädala üritused: üleriigilise aktuse kuulamine raadio kaudu, kohalik aktus õpilastele, kirjanduslik õhtu, raamatunäitus ja selgitavad kõned. 1939. aasta raamatunädala tõmbenumbriks oli kirjanduslik kohus Friedrich Märtmanni, kes ei lugenud raamatuid ega tunnistanud üldse kirjasõna, üle. Eriti hoogsaks kujunes kirjanduslik vaidlusõhtu teemal „Kas maksab raamat lugeda?”, kus koolijuhataja Johannes Lillmaa esines referaadiga „Kuidas sünnib kirjanduslik looming”. Nädala puhul tehti Sooru kooli- ja avalikule raamatukogule annetusi nii rahas kui kirjanduse näol. Heldemaks annetajaks osutus raamatukaupmees A. Suur, kellel oli talu Soorus ja kes kinkis 15 köidet.

Sooru mõisahoone, kus asus 6-klassiline algkool ja raamatukogu põletasid taganevad sakslased 1944. aasta augustis. 1946. aastast paiknes raamatukogu Sooru rahvamajas, ühises toas sidega. Teadaolevalt on juhatajatena töötanud: 1946–1947 M. Ilves, 1948 Maret Paluste, 1949–1950 Vilma Kiivit (Peterson), 1. aprillist 1967–1. juuli 1968 Aili Toomet, 1. juulist 1968–1. detsembrini 1969 Silvia Leheste. 1969. aasta õnnestunumad üritused olid kohtumine luuletaja Helgi Mulleriga ja arutelu Aino Perviku noorsooromaani „Õhupall” üle.

1970.-1986. aastani töötas raamatukogu juhataja ametikohal Milli Leht (1973 lapsepuhkuse ajal asendas Saima Aldošina). Raamatukogu sai telefoni omanikuks ning elu läks veidi kergemaks. 1975. aasta 6. jaanuaril loodi Sooru raamatukogu juurde raamatusõprade ühing, mille esimeheks sai Hans Truumaa, kes töötas kolhoosis põllundusbrigadiri ja osakonna juhatajana. Ta oli suur raamatusõber (koduraamatukogus üle 600 raamatu) ning tegutses raamatulevitajana. 1976. aasta veebruaris toimus remont, pärast mida sai raamatukogu ilusam ja mugavam. „Esimese Mai” kolhoosi ametiühing kulutas 150 rubla raamatukogu materiaalse baasi parandamiseks: osteti neli kollasekirju mööbliriidega kaetud tooli ja ühe ratastel pöörleva kirjutuslaua tooli. 1983. aastal sai raamatukogu pisikese kõrvalruumi, kuhu paigutati ajalehed, ajakirjad jms.

1986. aastast asus juhatajana tööle Ülle Ahk. 1990. aastal kirjutas juhataja: „Suhted majandiga on leiged. Uutele suurematele ja soojematele ruumidele lootust pole, olemasolevatki ei saa remonditud – katus tilgub läbi aastaid, aknaklaase tuleb parandada omal jõul, ka küttepuid saen ja lõhun ise. Uus esimees pole veel aega saanud raamatukogu külastada.” Samast aastast läksid piirkonna raamatukogud Tõlliste külanõukogu/valla alluvusse. 1993. aastal kolis raamatukogu endisesse kolhoosi kontorihoonesse, mis oli varasemalt olnud mõisa abihoone. Ruumid olid avarad ja tunduvalt lugejasõbralikumad. Miinuseks oli see, et ikkagi tuli ahjusid kütta.

1997. aasta 15. septembrist töötab raamatukogu juhatajana Elin Tamm. Peale inventuuri ja raamatute pakkimist toimus tagasikolimine Sooru rahvamaja ruumidesse, kuna senine hoone läks eraomandisse. 2004. aastal sai raamatukogu arvuti ja interneti ühenduse ning maja õlikatla. 2007. aastal vahetati vana arvuti uue vastu. 2008. aastal sai raamatukogu tarkvaraprogrammi RIKS ning hoone uue katuse ja aknad.

2012. aastal renoveeriti raamatukogu ruumid.

2018. aastast, seoses valdade liitmisega sai Sooru raamatukogust Valga Keskraamatukogu harukogu.