Sooru Rahvamaja

Sooru Rahvamaja valmis 1959. aastal.

Rahvamaja juhatajatena on töötanud läbi aastate Heldur Vastel, Oskar Pehk, Vallia Kupits ja Arne Nõmmik. Seoses rahvamaja valmimisega hoogustus Sooru rahva seltsielu, toimusid regulaarsed ühisüritused ning tegutsesid mitmed ringid (näite-, muusika-, rahvatantsuring ja lauluansamblid).

Alates 2001. a. haldab Sooru rahvamaja MTÜ Sooru Arendus, mis loodi rahvaalgatusel, olukorras, kus päevakorral oli rahvamaja sulgemine.
MTÜ Sooru Arendus on teinud Sooru Rahvamajas hulgaliselt renoveerimistöid – paigaldanud uued elektri-, kütte- ja signalisatsioonisüsteemid ning renoveerinud olmeruumid. Rekonstrueeritud on katus ja fassaad ning vahetatud aknad.
Mitmete projektitoetuste abil on Sooru Rahvamajast on ehitatud multifunktsionaalne vabaajakeskus, kus on võimalused erinevateks ettevõtmisteks ja tegevusteks kõikidele vanuserühmadele.
Täna on rahvamaja uksed aastaringselt avatud kõigile ning seal on head võimalused aktiivseks vabaaja veetmiseks. Rahvamaja on võimalik kasutada isiklikeks tähtpäevadeks, erinevate koolituste ja ühistegevuste läbiviimiseks. Rahvamajas on interneti kasutamise võimalus ja vajadusel saab rentida koolituse läbiviimise vahendeid.

Esimesel korrusel asuvad saun, puhke- ja olmeruumid kööginurgaga, jõusaali ja sportmänguvahendid ning suur saal lavaga. Kasutusel on mitmeid sportmängude vahendeid. Teisel korrusel on raamatukogu ning mängudetuba, kus lapsed saavad mängida erinevaid lauamänge ja emadel on võimalus kasutada õmblusmasinat.
Rahvamaja asukoht on väga soodne – 5 km Tsirguliinast (kohaliku kooli asukoht) ning 10 km vallakeskusest ja Valga linnast.

Erinevatel aastatel on Sooru rahvamajas periooditi tegutsenud peotantsu-, käsitöö- ja näitering, laulustuudio ning aeroobika ja jooga. Lisaks viiakse Sooru rahvamajas läbi mitmeid traditsioonilisi kultuuri- ja spordiüritusi. Rahvamajas on suurepärased ja sobivad võimalused selleks, et käima lükata külaelanike soovil rohkem järjepidevalt tegutsevaid huviringe ja klubisid.